Ágnes Kántor “Ultra“
Ágnes Kántor töötab oma maalidega enda vahetus ümbruses olevate esemete, ruumide ja inimeste kujutamise kaudu omamoodi visuaalse päeviku loomise kallal. Esemete, ruumide ja inimeste omavahelistele suhetele keskendudes kannab ta lõuendile selle, millega kokku puutub. Kunstnikku huvitab, kuidas inimese kohanemine teda ümbritsevate inimeste, esemete ja väljadega viib enda koha leidmise ja täitmiseni ruumis. Igapäevane kokkupuude esemete ja inimesega viib kiindumuseni ja seejärel objektiivse tegelikkuse kaotamiseni.
Meid ümbritseva ruumi kujutamine annab võimaluse uurida ka seda, millisel moel maal ise ruumi kasutab.

Ágnes Kántor ”Ultra“
Ágnes Kántor käsittelee maalauksissaan välittömässä ympäristössä olevia esineitä, tiloja ja ihmisiä. Näin muodostuu visuaalinen päiväkirja. Hän maalaa kankaalle esineiden, tilojen ja ihmisten välisiä suhteita. Taiteilija on kiinnostunut ihmisen sopeutumisesta toisten ihmisten, tilojen ja esineiden kanssa. Se tuo hänet oman paikan löytämiseen ja tilan täyttöön. Jokapäiväinen suhde esineiden ja ihmisten kanssa synnyttää kiintymystä, seurauksena on objektiivisen todellisuuden häviäminen.
Ympäröivän tilan sisustaminen antaa myös mahdollisuuden tutkia, miten maalaus itse käyttää tilaa.
Oma töödes proovib Kántor omavahel segada traditsioonilistele tahvelmaalidele iseloomulikku maaliruumi ja ruumiliste teoste ruumikujundusvahendeid. Selle eesmärgiks on uurida tänapäevase maalikunsti vaatenurgast Leon Battista Alberti teooriat, et maal on avatud aken, millest on näha maalitud eset. Lisaks sellele käsitletakse maali tegelikkust, klassikalise maalikunsti vahendeid ja rolli tänapäevasest aspektist. Kántori mitmest maalist koosnevad maalirühmad on üksteisega tihedalt seotud, sageli ilmuvad või jätkuvad ühe pildi teatud elemendid järgmisel (näiteks teosed „Kallas“ ja „Vann“), tekitades omamoodi dialoogi, või loovad mitu maali üheskoos teose ruumi („Ordo coexistendi“), kuigi neid võib tõlgendada ka omaette teostena.
Ágnes Kántor on sündinud 1982. aastal Lõuna-Ungari ülikoolilinnas Szegedis, lõpetanud Ungari Kujutava Kunsti Ülikooli Budapestis ning töötab Szegedi Ülikooli kunstide ja kunstiajaloo õppetoolis.
Töissään taiteilija yrittää sekoittaa perinteisiä maalaustekniikoita omaperäiseen tilaan ja tilateosten sisustusmahdollisuuksiin. Päämääränä tässä on tutkia nykytaiteen kautta Leon Battista Albertin teoriaa, jonka mukaan maalaus on avoin ikkuna, josta voi nähdä maalatun esineen. Lisäksi käsitellään maalauksen todellisuutta, klassisen maalaustaiteen ilmaisumuotoja ja roolia nykypäivästä lähtöisin. Kántorin monista maalauksista koostuvat ryhmät liittyvät tiiviisti toisiinsa, usein jonkun maalauksen elementit kantautuvat toiseen (esimerkiksi teoksessa ”Ranta” tai ”Amme”), näin syntyy teosten välille dialogi, tai monen maalin kokonaisuus muodostaa yhdessä teoksen tilan (Ordo coexistendin), teoksia voi silti tulkita myös itsenäisinä kokonaisuuksina.
Ágnes Kántor on syntynyt 1982 Etelä-Unkarissa Szegedin yliopistokaupungissa. Hän on valmistunut Unkarin taideyliopistosta Budapestissa ja työskentelee Szegedin yliopiston taiteiden ja taidehistorian opettajana.